Recent Changes - Search:

Surf

PmWiki

Trapetsiaasad

Trapetsiaasad käivad poomi külge.

Aasad jagunevad enamaltjaolt:

  • fikseeritud pikkusega
  • muudetava pikkusega

Aasade tavalisemad pikkused on 22", 24", 26", 28"

Paigaldamiseks tuleb poom enamaltjaolt lahti võtta, aga näiteks uuemaid NorthSailsi trapetsiaasasid saab paigaldada ja eemaldada ilma poomi poolitamiseta.

Trapetsiaasadega sõitmine

siia peab teksti kirjutama juba keegi targem'

Pane trapets kinni ja sõida ;)

jmo35: mõned vihjed trapetsiaasade (võiks nimetada ka trapetsiotsad) kasutamiseks isiklikust kogemusest

  • trapetsiotsa moodustatava aasa pikkus peaks enamvähem võrduma sõitja küünarvarre pikkusega - küünarnukist randmeni
    • vöötrapetsiga pisut lühem, istetrapetsiga pikem
    • veidi annab mängida kinnitustega: aas laiemaks või kitsamaks
      • muidugi eeldusel, et poom on normaalsel kõrgusel
  • trapetsiotste asukoht poomil (õigemini aasa keskkoht) on tihti purjele peale joonistatud
    • seda ei maksa alati usaldada, õigem on ise katsetades otsad õigesse kohta saada
      • NB! iga purje puhul on see koht erinev!
      • Kui kasutad sama poomi mitme erineva purjega, on kaval trapetsiaasade kinnituskohad iga erineva purje jaoks kuhugi ära märkida, markeriga poomile või purjele; siis ei pea iga kord sõitu trapetsiaasade reguleerimisega alustama
  • trapetsiaasa laius: mida kitsam, seda parem
    • lollikindel kesktee on selline, et ühe käega võiks trapetsiotsa kinnituste vahelt siiski kinni võtma mahtuda
      • see on ka test, kas trapetsiaas on õiges kohas: kui saad vaikse tuulega purje ühe käega tuules hoida, nii et see kummalegi poole ära ei kaldu, ongi trapetsiaas õiges kohas
  • trapetsiaas peab olema sellises kohas, et kui trapets on kinni, võib käed lahti lasta ja puri ei kaldu kummalegi poole ära
    • täpse asukoha saab teada ainult katsetamisega:
      • sõida sirget triipu ja püüa aru saada, kumba kätt poom rohkem sikutab
      • liiguta trapetsiaasa 1 cm selle käe suunas, mis rohkem väsis ja proovi uuesti
      • õige on siis, kui saad käed lahti sõita
        • kui väga katapuldi fänn ei ole, siis proovi algul üks käsi lahti sõitmist

Jimmy Diaz'e trapetsiaasade jutt EPL lehelt:

Milline on trapetsiotste optimaalne pikkus ja asend poomil.. kuidas leida parim pikkus?

Asi, millega paljud inimesed aeg-ajalt vaeva näevad on trapetsiotste pikkus ning asend poomil. Trapetsiotste “õige asend” sõltub isiklikest eelistustest, kuid suhteliselt lihtne on panna trapetsiotsad enam-vähem õigesse asendisse Siiski on mõned nipid, mis aitavad purjetada kiiremini ning kulutada samal ajal vähem energiat.

Alustame asendist. Trapetsiotsad peaks paigutama purje veojõupunkti ümber. Teisisõnu, on üks koht poomil (veojõupunkt), kust võib ühe käega kinni hoida ning niimoodi sõita ilma, et trapets oleks haagitud. Kui hoida sellest kohast natuke eespoolt või tagantpoolt annab see kohe tunda ning ühe käega sõita on võimatu. Mulle meeldib kui trapetsiotsad on selle punkti ümber ning nende vahe on umbes 20 cm. See on esimene asi kõikide purjede jaoks.

Edasine pikkuse ja asendi sättimine sõltub sõidustiilist.

Kursisõit

  • Asend

Mitu aastat tagasi vigastasin ma oma mõlemat õlga, mis tegi trapetsisse haakimise väga raskeks, eriti suurte kursisõidu purjedega. Et seda kompenseerida pidin ma panema oma trapetsiotsad 3-5 cm jõupunktist tahapoole. See lubas mul kinni haakimisel kasutada rohkem keha ning vähem käsi. Samuti võttis see suure koormuse õlgadelt ära ning koormas rohkem puusi. Kui mu õlad paranesid mõistsin ma, et see asend aitab mul purjetada paremini ning kulutada vähem energiat, eriti raskemates ja chopisemates tingimustes.

Kui tuulistes ja chopistes tingimustes panna trapetsiotsad jõupunktist 3-5 cm tahapoole, siis aitab see laual sõita ühtlasemalt vaatamata lainetele ja puhangutele. Kinnihaagitud trapetsiotste nurka mõjutab nüüd keha asend rohkem kui käte asend. Keha on aga märksa stabiilsem ja kindlam ning seega saab laud puhangulistes tingimustes paremini kiirendada.

Teisest küljest, kui nõrgema tuulega panna trapetsiotsad jõupunkti ümber, annab see kätele suurema kontrolli. Käed on aga kehast tundlikumad ning seega saab reageerida ka väikseimatele muutustele tuule suunas või tugevuses.

  • Pikkus

Kursisõidus võib trapetsiotste täpselt õige pikkus olla väga kasulik, eriti tugevama tuulega ning rasketes tingimustes. Enamasti eelistatakse vastutuult sõidul lühemaid ning allatuult sõidul pikemaid trapetsiotsi. Lühemad otsad (20-24 cm) lasevad sõita purjele lähemal ja seega ka kiiremini vastutuult. Pikemad otsad (kuni 30 cm) lasevad purjest eemale nõjatuda ning suurendavad kontrolli ning laua kiirust.

Vaikse tuulega on kursisõidus tihti parem olla purjele võimalikult lähedal, ükskõik, mis suund ka poleks. Seetõttu sõidab vaikse tuulega suur osa parimatest sõitjatest erakordselt lühikeste otstega. Selline püstisem asend muudab sõitja purje ja laua suhtes tundlikumaks ning ta saab paremini tuule ja laine muutumisele reageerida … aga kui tuul tõuseb ohustavad lühikesed trapetsiotsad kohe kontrolli ning seega ka laua kiirust.

Parim lahendus on alustada reguleeritavate trapetsiotstega 24-30 cm ning eksperimenteerida nende pikkusega, et näha kuidas see mõjutab laua kiirust (sõbraga võrreldes!!) erineva krüssunurga ning tuule tugevuse korral.

Slaalomisõit ja kiirus

Allatuult slaalomis kasutan ma kõikidel üle 6.2 purjedel 26 cm’seid trapetsiotsi. Vahemikus 5.4 – 5.8 kasutan ma 28 cm’seid otsi ja kui on veelgi tuulisem (35-40 sõlme), on mul 30 cm otsad. Sarnaselt kursisõidu teooriale on ka siin tugeva tuule korral kontroll peamine küsimus ning pikemad otsad lasevad purjest kaugemale nõjatuda. On väga oluline, et põlved saaks vabalt liikuda kuna pidevalt on vaja laintega kohanduda. Pikemate trapetsiotste korral saab seda märgatavalt lihtsamini teha kui lühematega ning seega on pikematega kiiruse säilimine tõenäolisem. Lühikeste otstega ei püsi laud lihtsalt vees.

Wave / Freestyle

Lainetes sõitmisel ning vabastiili puhul on kasutavate trapetsiotste pikkus väga erinev. Ma usun, siin sõltub see kõige rohkem isiklikest eelistustest, kuigi suundumused siin on sarnased. Tugevama tuulega pikemad otsad, et kontrolli säilitada ja vaiksema tuulega lühemad otsad, et asend oleks püstisem.

Viimasel ajal on eriti nooremate sõitjate hulgas (nagu näiteks Ricardo Campello) hakanud levima komme panna trapetsiotsad teineteisele väga lähedale (5-7 cm vahega). Otsad on pandud täpselt jõupunkti kohale, mille tõttu saab trapetsis olles teha one-handed trikke. Selliselt pandud otsad jätavad poomile rohkem vaba ruumi ning see on hea vältimaks kinni haakumist keset manöövrit.

Loomulikult sõltub trapetsiotste pikkus ka sõitja suurusest, kuid loodetaasti on teil ülaltoodud näpunäidetest abi.

Lõpetuseks paar üldist reeglit:

  • Kui puri on korralikult rigatud, aga su tagumisel käel on väga raske, siis liiguta trapetsiotsi tahapoole.
  • Kui esimene käsi väsib ruttu, siis liiguta otsi ettepoole.
  • Kui sul on kontrolliga probleeme või sa lendad vee kohal nagu lutsukivi, siis vali pikemad otsad.
  • Kui tundub, et sa ei suru piisavalt uimele või kui sa ripud liiga tugevalt purje peal, siis tee otsad lühemaks.

Proovi pikendamist 2 cm kaupa kuni sa leiad parima pikkuse, mis sobib su suuruse, stiili ja tingimustega. Ja neile, kes tahavad erinevaid pikkusi, soovitan ma kasutada reguleeritavaid otsi.

Edit - History - Print - Recent Changes - Search
Page last modified on October 15, 2008, at 12:01 PM