SurfiWiki | Surfiasjad / Trapetsiaasad

Trapetsiaasad k�ivad poomi k�lge.

Aasad jagunevad enamaltjaolt:

fikseeritud pikkusega
muudetava pikkusega

Aasade tavalisemad pikkused on 22", 24", 26", 28"

Paigaldamiseks tuleb poom enamaltjaolt lahti v�tta, aga n�iteks uuemaid NorthSailsi trapetsiaasasid saab paigaldada ja eemaldada ilma poomi poolitamiseta.

Trapetsiaasadega s�itmine

siia peab teksti kirjutama juba keegi targem'

Pane trapets kinni ja s�ida ;)

jmo35: m�ned vihjed trapetsiaasade (v�iks nimetada ka trapetsiotsad) kasutamiseks isiklikust kogemusest

trapetsiotsa moodustatava aasa pikkus peaks enamv�hem v�rduma s�itja k��narvarre pikkusega - k��narnukist randmeni
- v��trapetsiga pisut l�hem, istetrapetsiga pikem
- veidi annab m�ngida kinnitustega: aas laiemaks v�i kitsamaks
  - muidugi eeldusel, et poom on normaalsel k�rgusel
trapetsiotste asukoht poomil (�igemini aasa keskkoht) on tihti purjele peale joonistatud
- seda ei maksa alati usaldada, �igem on ise katsetades otsad �igesse kohta saada
  - NB! iga purje puhul on see koht erinev!
  - Kui kasutad sama poomi mitme erineva purjega, on kaval trapetsiaasade kinnituskohad iga erineva purje jaoks kuhugi �ra m�rkida, markeriga poomile v�i purjele; siis ei pea iga kord s�itu trapetsiaasade reguleerimisega alustama
trapetsiaasa laius: mida kitsam, seda parem
- lollikindel kesktee on selline, et �he k�ega v�iks trapetsiotsa kinnituste vahelt siiski kinni v�tma mahtuda
  - see on ka test, kas trapetsiaas on �iges kohas: kui saad vaikse tuulega purje �he k�ega tuules hoida, nii et see kummalegi poole �ra ei kaldu, ongi trapetsiaas �iges kohas
trapetsiaas peab olema sellises kohas, et kui trapets on kinni, v�ib k�ed lahti lasta ja puri ei kaldu kummalegi poole �ra
- t�pse asukoha saab teada ainult katsetamisega:
  - s�ida sirget triipu ja p��a aru saada, kumba k�tt poom rohkem sikutab
  - liiguta trapetsiaasa 1 cm selle k�e suunas, mis rohkem v�sis ja proovi uuesti
  - �ige on siis, kui saad k�ed lahti s�ita
    - kui v�ga katapuldi f�nn ei ole, siis proovi algul �ks k�si lahti s�itmist

Jimmy Diaz'e trapetsiaasade jutt EPL lehelt:

Milline on trapetsiotste optimaalne pikkus ja asend poomil.. kuidas leida parim pikkus?

Asi, millega paljud inimesed aeg-ajalt vaeva n�evad on trapetsiotste pikkus ning asend poomil. Trapetsiotste ��ige asend� s�ltub isiklikest eelistustest, kuid suhteliselt lihtne on panna trapetsiotsad enam-v�hem �igesse asendisse Siiski on m�ned nipid, mis aitavad purjetada kiiremini ning kulutada samal ajal v�hem energiat.

Alustame asendist. Trapetsiotsad peaks paigutama purje veoj�upunkti �mber. Teisis�nu, on �ks koht poomil (veoj�upunkt), kust v�ib �he k�ega kinni hoida ning niimoodi s�ita ilma, et trapets oleks haagitud. Kui hoida sellest kohast natuke eespoolt v�i tagantpoolt annab see kohe tunda ning �he k�ega s�ita on v�imatu. Mulle meeldib kui trapetsiotsad on selle punkti �mber ning nende vahe on umbes 20 cm. See on esimene asi k�ikide purjede jaoks.

Edasine pikkuse ja asendi s�ttimine s�ltub s�idustiilist.

Kursis�it

Asend

Mitu aastat tagasi vigastasin ma oma m�lemat �lga, mis tegi trapetsisse haakimise v�ga raskeks, eriti suurte kursis�idu purjedega. Et seda kompenseerida pidin ma panema oma trapetsiotsad 3-5 cm j�upunktist tahapoole. See lubas mul kinni haakimisel kasutada rohkem keha ning v�hem k�si. Samuti v�ttis see suure koormuse �lgadelt �ra ning koormas rohkem puusi. Kui mu �lad paranesid m�istsin ma, et see asend aitab mul purjetada paremini ning kulutada v�hem energiat, eriti raskemates ja chopisemates tingimustes.

Kui tuulistes ja chopistes tingimustes panna trapetsiotsad j�upunktist 3-5 cm tahapoole, siis aitab see laual s�ita �htlasemalt vaatamata lainetele ja puhangutele. Kinnihaagitud trapetsiotste nurka m�jutab n��d keha asend rohkem kui k�te asend. Keha on aga m�rksa stabiilsem ja kindlam ning seega saab laud puhangulistes tingimustes paremini kiirendada.

Teisest k�ljest, kui n�rgema tuulega panna trapetsiotsad j�upunkti �mber, annab see k�tele suurema kontrolli. K�ed on aga kehast tundlikumad ning seega saab reageerida ka v�ikseimatele muutustele tuule suunas v�i tugevuses.

Pikkus

Kursis�idus v�ib trapetsiotste t�pselt �ige pikkus olla v�ga kasulik, eriti tugevama tuulega ning rasketes tingimustes. Enamasti eelistatakse vastutuult s�idul l�hemaid ning allatuult s�idul pikemaid trapetsiotsi. L�hemad otsad (20-24 cm) lasevad s�ita purjele l�hemal ja seega ka kiiremini vastutuult. Pikemad otsad (kuni 30 cm) lasevad purjest eemale n�jatuda ning suurendavad kontrolli ning laua kiirust.

Vaikse tuulega on kursis�idus tihti parem olla purjele v�imalikult l�hedal, �ksk�ik, mis suund ka poleks. Seet�ttu s�idab vaikse tuulega suur osa parimatest s�itjatest erakordselt l�hikeste otstega. Selline p�stisem asend muudab s�itja purje ja laua suhtes tundlikumaks ning ta saab paremini tuule ja laine muutumisele reageerida � aga kui tuul t�useb ohustavad l�hikesed trapetsiotsad kohe kontrolli ning seega ka laua kiirust.

Parim lahendus on alustada reguleeritavate trapetsiotstega 24-30 cm ning eksperimenteerida nende pikkusega, et n�ha kuidas see m�jutab laua kiirust (s�braga v�rreldes!!) erineva kr�ssunurga ning tuule tugevuse korral.

Slaalomis�it ja kiirus

Allatuult slaalomis kasutan ma k�ikidel �le 6.2 purjedel 26 cm�seid trapetsiotsi. Vahemikus 5.4 � 5.8 kasutan ma 28 cm�seid otsi ja kui on veelgi tuulisem (35-40 s�lme), on mul 30 cm otsad. Sarnaselt kursis�idu teooriale on ka siin tugeva tuule korral kontroll peamine k�simus ning pikemad otsad lasevad purjest kaugemale n�jatuda. On v�ga oluline, et p�lved saaks vabalt liikuda kuna pidevalt on vaja laintega kohanduda. Pikemate trapetsiotste korral saab seda m�rgatavalt lihtsamini teha kui l�hematega ning seega on pikematega kiiruse s�ilimine t�en�olisem. L�hikeste otstega ei p�si laud lihtsalt vees.

Wave / Freestyle

Lainetes s�itmisel ning vabastiili puhul on kasutavate trapetsiotste pikkus v�ga erinev. Ma usun, siin s�ltub see k�ige rohkem isiklikest eelistustest, kuigi suundumused siin on sarnased. Tugevama tuulega pikemad otsad, et kontrolli s�ilitada ja vaiksema tuulega l�hemad otsad, et asend oleks p�stisem.

Viimasel ajal on eriti nooremate s�itjate hulgas (nagu n�iteks Ricardo Campello) hakanud levima komme panna trapetsiotsad teineteisele v�ga l�hedale (5-7 cm vahega). Otsad on pandud t�pselt j�upunkti kohale, mille t�ttu saab trapetsis olles teha one-handed trikke. Selliselt pandud otsad j�tavad poomile rohkem vaba ruumi ning see on hea v�ltimaks kinni haakumist keset man��vrit.

Loomulikult s�ltub trapetsiotste pikkus ka s�itja suurusest, kuid loodetaasti on teil �laltoodud n�pun�idetest abi.

L�petuseks paar �ldist reeglit:

Kui puri on korralikult rigatud, aga su tagumisel k�el on v�ga raske, siis liiguta trapetsiotsi tahapoole.
Kui esimene k�si v�sib ruttu, siis liiguta otsi ettepoole.
Kui sul on kontrolliga probleeme v�i sa lendad vee kohal nagu lutsukivi, siis vali pikemad otsad.
Kui tundub, et sa ei suru piisavalt uimele v�i kui sa ripud liiga tugevalt purje peal, siis tee otsad l�hemaks.

Proovi pikendamist 2 cm kaupa kuni sa leiad parima pikkuse, mis sobib su suuruse, stiili ja tingimustega. Ja neile, kes tahavad erinevaid pikkusi, soovitan ma kasutada reguleeritavaid otsi.