Recent Changes - Search:

Surf

PmWiki

Terminoloogia

  • Ahter on purjelaua (nagu iga teise veesõiduki) tagumine ots. Kui keegi ütleb: "Pakid paneme vööri ja ise astume ahtrisse", siis ei viska ta tuntud filmi teemal nalja, vaid räägib nii, nagu merel peabki rääkima.
  • Allatuulekurss on ehk purjelaual kõige raskemini sõidetav kurss. Otse alla tuult sõites peaks puri olema lauaga risti ja sõitja seisma näoga otse vööri poole. Et selline asend on üsna ebastabiilne ja ebamugav, kasutatakse enamasti allatuule jõudmiseks bakstaagikursse, liikudes alla tuult sik-sakitades analoogiliselt vastu tuult sõitmisega.
  • Bakstaak (ka pakstaak) on allatuulesõidu kurss, kui tuul puhub poolviltu selja tagant. Nimetus pärineb purjelaevandusest, staagid on masti aluse pikisuunas toetavad vaierid või trossid. Bakstaagis on oluliselt lihtsam sõita, kui otse allatuult, piisava tuule korral õnnestub seda teha isegi glissis. Bakstaagi kurssidel sõitmisel on parema allatuulenurga saavutamiseks (laua raskuskeskme ümber paigutamiseks) vaja võtta laual üsna kummalisi asendeid. Sugugi haruldane pole näiteks jalgade asend, mille puhul ahtri poolne jalg on hoopis vastassuunas sõitmiseks mõeldud aasas.
  • Glisseerima, ehk glissima kirjutatakse nõrga "g-ga" ja see tähendab olukorda, kus alus tõuseb vee kohale planeerima, mille tagajärjel vähenevad oluliselt igasugused takistused, mis on seotud aluse ja vee kokkupuutumisega ning väga oluliselt suureneb aluse liikumiskiirus. Tavaliselt puutub glisseerides veega püsivamalt kokku vaid purjelaua ahtripoolne kolmandikosa või veelgi vähem. Glisseerima saamine on raskem, kui glissis püsimine. Sageli õnnestub see pumbates.
  • Jibe (gybe). Sama mis halssimine, ainult et purjelaual ja täiskiirusega, s.t. allatuule pööre, mille tulemusel jätkub sõit uuel halsil.
  • Krüss on vastu tuult sõit. Purjealus ei lähe otse vastu tuult, kuid teatava nurga all küll. Seega on võimalik vastu tuult sõita sik-sakitades. Klassikalises purjetamises on kasutusel sõnad "tihttuules sõit" ja "loovimine". Ühelt krüssukursilt teisele saamiseks tuleb teha paut (vastutuulepööre).
  • Kõrgus tähendab merel aluse asukohta vastutuule suhtes. Kui surfaja ei saa vastu tuult sõidetud, vaid kandub pidevalt alla tuult, siis on tegemist kõrguse kaotamisega. Seega ei ole kõige edukam surfaja alati see, kes kõige kiiremini sõidab, mõnikord võib määravaks saada krüssunurk (ja sellega saavutatav kõrgus). Näiteks võistlustel pole üldse oluline, kui kiiresti sa sõidad, kui sa vastutuulemärki välja ei suuda krüssata.
    • Papa hoiatus: liiga palju kõrgust ei ole ka jälle hea. Kui üle krüssad, või mõttetult kõrgust kogud, pead pärast vaeva nägema, et jälle allatuult sõita. Kohale jõudes on kõigil ühepalju kõrgust.
  • Ots. Mereasjanduses ei ole ühtegi "nööri"! Merel (ja ka kuival maal) nimetatakse kõiki nööritaolisi vidinaid otsteks.
  • Paut ehk vastutuulepööre on manööver, mille käigus laua vöör (nina) läbib vastutuulesuuna ning sõit jätkub uuel halsil, s.t. et tuul hakkab purjesse puhuma teiselt poolt kui seni sõidetud kursil. Pautimine on kasulik, kui on tarvis liikuda vastu tuult, sest paudi käigus ei kaotata kõrgust.
  • Pumpamine on purjelaudurite mõistes purje aktiivne, järsk ja rütmiline liigutamine, mille tulemusel tõmmatakse laud purje abil veest välja ning enne selle uuesti vettevajumist sooritatakse uus tõmme ning püütakse purje veost tekkivat jõudu suunata uime koormamiseks. See omakorda tekitab tõstejõu ning koos takistuse vähenemisega saavutatakse gliss ja suurem kiirus. Eraldi tehnikana kasutatakse pumpamist ka raceboard tüüpi laudadel, et saavutada ilma glisseerimata parem kurss ja kiirus.
  • Svert on põhimõtteliselt sama, mis suurematel jahtidel kiil. Sverdi ja kiilu vahe on selles, et sverti saab vajadusel kergelt üles tõsta, kiil aga on aluse küljes jäigalt kinni. Purjelaudade juures kasutatakse sverti peamiselt raceboardi ja algajalaudade puhul. Svert tekitab hüdrodünaamilise takistuse ja üleslükkejõu, mis hoiavad alust allatuule triivimast ning aitavad purje jõu aluse edasi liikumiseks suunata. Sverdita laudadel täidavad sama ülsannet laua põhjaprofiil ja uim. Sverdiga lauad on õppimisel stabiilsemad ning võimaldavad vaikse tuulega tuule suhtes teravamat krüssunurka sõita.
  • Triip. Surfajatel sõit ühel kursil märgist märgini (või manöövrist manöövrini).
  • Uim. Purjelaudadel ei ole kiilu vaid on uim. Mõnel juhul ka svert. Svert asub laua keskosas ja uim ahtripoolses osas.
  • Vöör Merel liikuvatel alustel ei ole kunagi "nina", selle asemel kutsutakse nende tavaliselt sõidusuunas jäävat osa vööriks.
  • walk of shame - jalgsi sõidu alguspunkti tagasi kõndimine (enamasti ka varustust tassides). Tuleb ette siis, kui surfaja ei suuda säilitada piisavalt kõrgust ning kandub allatuult. Juhtub tihti, kui võetakse ilmastikuoludele mitte vastav varustus (liiga väike puri, liiga väike laud, vale uim vms). Pikemate walk of shame'de puhul on juhtunud, et kamadele tuleb autoga järele minna.
Edit - History - Print - Recent Changes - Search
Page last modified on November 26, 2008, at 03:45 PM