Recent Changes - Search:

Surf

PmWiki

Ristna

Kuidas sinna saab: Kärdlast umbes 45 km sõitu. Saab otse läbi Luidja, edasi sõita mööda kruusateed või pöörata Luidjast vasakule ja valida asfalttee. Sõita Kalana suunas, algul asfaltteed mööda hiljem kruusateed. Edasi juhatavad juba Paabu sildid.

Parim tuule suund kindlasti edel, mil enamus proffe kohale tuleb. Sõidetakse ka loodega. Populaarseim on põhjaneeme loode rand. Kive on madalas palju ja algajal purjelauduril tükk tegu murdlainest läbi saamisega. Esimene kord on kindlasti hirmutav. Rigada saab põhimõtteliselt liival. Ristna on tuntud just oma lainete pärast.

INFO "vanalt" EPL lehelt:

ASUKOHT Ristna neem, Hiiumaa. Kohale saab vaid oma või sõbra autoga, millest 1,5 tundi möödub praamil Rohuküla-Heltermaa. Kuna teekond on aeganõudev ja vahetevahel ka kannatusterohke (praamisabad tippaegadel), on põhjust minna kauemaks kui vaid pooleks päevaks. Täpsem info visadelt surfaritelt, nagu Arbo, kes on harjunud ärkama kell 3.00, et startida kell 4.00, et kohal olla 9.00, ja seda kõike, et surfata nõrkemiseni eesti, aga võimalik, et põhjamaade parimas surfipaigas - kui ilmaga eksinud pole. Kindel märk selle koha unikaalsusest on asjaolu, et sobiva olma korral ilmuvad siia nagu maa alt kõikvõimalikud surfarid nagu kella peale, kes Eestist, kes Soomest, Lätist ja mujaltki. Lisainfo: www.paap.ee ja sealt Suvi: Asukoht / tingimused

PARKIMINE esialgu veel hea juurdepääs kasvõi vee piirini, kuni surfarid ise endale takistusi ei tekita, nagu paljudes paikades on juhtunud. Teekonna lõpuosa (10 km) on veel tolmutee, loodetavasti mitte kauaks ja päris lõpus hajub piir muu maastikuga hoopis. See ongi järelemõtlemise koht. Pehme pinnase tõttu on mõistlik hoolikalt kaaluda parkimikohta - ruumi jätkub, aga kinnijäämise oht on tõsine. Kohapeal osutatakse küll korralikku veoteenust, aga see ei pruugi taskukohane olla, sõltuvalt olukorra keerukusest. Tegelikult puudub vajadus pehmele liivale parkimiseks, sest meri on ümberringi ja lähedal. Levinud on parkimine metsaalusele, kus on väljakujunenud ka telkimisplatsid ja lõkkekohad. Leidub nii avatumaid kui privaatsemaid laagriplatse.

RANNA ISELOOMUSTUS,VETTEPÄÄSU TINGIMUSED Veespordipiirkond. Paiga omapära: keset Balti merd, avatud kõigile võimalikele tuultele peale ida, kuna tegu on poolsaare tipuga, mis ulatub pikalt lääne suunas merre. Jaguneb Ristna Põhja- ja Lõunaneemeks ning nende vaheliseks veealaks, mis on planeeringu järgi kuulutatud esimesena Eestis lausa veespordipiirkonnaks, et vältida võimalikke kasutuskonflikte mis on teada eesti tuntumatest supelrandadest. Seda enam, et veesportlaste õnneks pole see paik ka tavasupelejatele sobiv. Eriti ohtlik on selline äkiline põhjprofiil lastele, aga kivid koos suurte lainetega ohustavad ka täiskasvanuid.

Lõunaneem. Kõik kes on käinud Ristna Lõunaneemel, on märganud sealset liivast ja ahvatlevat edelaranda, mis esmapilgul tundub sobivana ka surfamiseks. Tegelikult on tegu väga petliku pildiga ja kogu rannajoon on täis ohtlikke veealuseid karisid. Lisaks ei pääse kõige levinumate edelatuultega sellest kausist kergesti välja, kuna suured murdlained liiguvad tuulega samasuunaliselt. Sellistes tingimustes on võimalik lõhkuda kogu oma varustus mõne hetkega. Muinasjutuliselt ilus koht, aga täis mõttetuid riske surfamiseks. Lisaks tuuleauk kõrge kalda aluses kotis. Sobib hoopis paremini näiteks tuuletu ilmaga sukeldumiseks, kus kivide vahel saab kalade ja hüljestega peitust mängida. Samuti on surfamiseks sobimatu lõunaneeme tipp ja selle ümbrus tänu lugematutele kivikaridele. Kuskilt pole sinna õiget pääsu ja kuhugi pole seal maanduda. Kes tahab neemetipu lainetes hullata, peab startima kaugemalt ja riskib paljuga. Vedada võib korra või kaks, aga mitte igavesti. Kaotada võib uime või masti, aga ka elu, sest loodus ei küsi! Samas on Lõunaneemel rohkesti kenasid telkimisplatse ja huvitavaid vanu sõjaväeobjekte, kus saab aega sisustada maa-all või vaatetornis. Edaspidi peaks arvestama, et kogu ala on eramaa, mis võib tuua ajajooksul omi piiranguid sõltuvalt turismi mõjudest. Mõistlik surfar ei kaota pead vaid läheb põhjaneemele ja on seal ikka jätkuvalt mõistlik edasi.

Vettepääs. Neemedevahelise lahesopi põhjapoolsel liivarannal paikneb veespordikeskus. Laienemine surfikeskusest veespordikeskuseks toimus puhtpraktilistel põhjustel - neis tingimustes ja meie kliimas pole eksisteerimine mõeldav vaid ühe spordiala piires. Keskuse asukoht pole juhuslikult valitud - just selle esine rand on kõige liivasem ja kivivabam kogu piirkonnas. Siin on parim paik vetteminekuks ja väljatulekuks, v.a. rajuilmadega, kus murdlaine lausa tapab ja kamad on tõsises ohus. Ka siis pääseb täiesti ohutult vette, aga vaid ühest kindlast kohast. See on lõunapoolse piirdelipu juurest, mis asetseb reeglina päris veepiiril, et ka veepealt hästi näha oleks.

Põhjaprofiil. Eriliseks teeb selle rannariba põhjaprofiil - kohe kaldalt läheb vööni ja kohe ka rinnuni sügavaks. Kahjuks selline sügavus ei säili pikalt - edasine sügavus kõigub 2 - 4 m piires ligi 200m ulatuses ning kõigub mitmemeetrise amplituudiga tänu tohutule vee-energiale, mis suuri liivamasse liigutab. See protsess on sukeldumistel selgelt nähtav ja tingib tugeva lainetuse korral mitmeid murdlainetsoone, millest tuleb läbi murda, et stabiilsemaid tingimusi leida. Põhieelis on siin, et puudub vajadus kõmpida kamadega sadu meetreid merre enne kui sõita saab. Jibe võib visata 2 m kaldast ilma, et millegagi riskiks. Keset hooaega on ohutu piirkond enamasti tähistatud nii lippudega kaldal, kui poidega vees (kivid ja kivipiirid). Kui vaid keegi vaevuks huvi tundma, kuidas neis tingimustes kõige soodsamalt surfata. Kõik, mis vee moodi välja näeb, pole veel surfatav - sellega peaks Ristnas arvestama! Suht mõttetu on üritada tugevama meretuulega (WSW) otse keskuse eest merele pääseda. Laine on juba 4 m/s tuulega varustusele ohtlik, sõltuvalt muidugi tasemest. Paljud ei pääsegi välja senikaua kuni kohapealt küsima ei lähe või ise ei taipa, kus see õige koht just täpselt on. Nii jääbki sageli esmakordsele üritajale mulje, et vette siit ei pääse.

Seetõttu on surfarite seas populaarne ka põhjaneeme loode rand sest valdavalt edelakaartega tekib sinna nurga taha unikaalne ja stabiilne sideshore või isegi side-offshore efekt, mida saadab ülihea laineprofiil ja pikad siledad lainevahed. Need on tingimused, mille järele on tõsised tegijad valmis sõitma kuhu iganes. Tegelikult tekibki neis tingimustes tunne, nagu oleks kuskil teises ilmas - niivõrd harukordne on see effekt meie oludes.

Nurga taga ei sega laine vetteminekut, kahjuks on põhjarannal vettepääsu tingimused ebamugavad hoopis teisel põhjusel - kliburand koos erinevate üksikute kividega nii kaldal kui vees (nähtavad riskid) ja mis kõige hullem, ka vee all (nähtamatud riskid). Aga kiusatus on ju suur! See, kes juba välja on saanud, püsigu seal. Turvalisem on isegi puhata eemal merel kui selleks jälle läbi kivide trampida. On küll üks kitsas ja kindlam vettepääsu marsruut, see on aga detailselt teada vaid kogenutele ja enamasti mitme uime hinnaga.

Tõelised killerid tekivad muidugi põhjaneeme tippu kus tõsise ilmaga on meri valge, müra kõrvulukustav ja õhk horisontaalselt vesine. Kõige tipuks on kõige karmimas punktis veel üks suurem kivi, mida tormiga pole võimalik märgistada. Keset veivamist, kui veesein peakohal murrab, on selline üllatus alati vale koha peal, st. loomulikult otse ees ja all. See on eluohtlik koht! Põhja-neeme otsast saab ka ringiga mööda kuid see nõuab oskusi ja aega, seetõttu eelistavadki paljud pigem riskida põhjaranna kividega ja püüavad sealt otse vette minna katse-eksituse meetodil. Ju siis on selline risk end seni õigustanud. Tuleviku "Grand Plan" näeb ette ohtlikemate kivide kõrvaldamist ja sellega on juba algustki tehtud, aga töömaht on sedavõrd hirmuäratav, et mingeid veksleid välja anda oleks ennatlik.

KELLELE SOBIB üldiselt on ilmade skaala väga lai aga algajale ebasobiv, sest juba vähene meretuul toob kohe ka algajale harjumatu laine, maatuulega (idakaared) on kõrge kalda varjus tuul ebaühtlane, eemal aga juba tugev ning kannab ära. Erandiks on teatud nõrgad põhja ja lõunakaarte tuuled, kui siselahes on sile vesi ja tuul piki kallast.

Algõpetuskursusi korraldatakse seepärast just valitud ilmadega ja vaid tõsistele huvilistele, kes suudavad sellise reisi ette võtta ilma järgi ja oma muid tegemisi selle järgi kohandada. Aga eks surfamine ongi ju üks suur sõltuvus ja sellest tulenev (enese)ohverdamine.

Kesktasemele on valikud juba vägagi universaalsed ja surfiilmasid kõige enam, põruta või pika lauaga.

Tipptasemele on Ristnal pakkuda palju. Muidugi peab prognoose uurima ja plaane selle järgi kohandama, aga see käib asja juurde kui surfamine on elustiil. Kinnituseks kõlbab soome tippsõitjate huvi koha vastu, see on koht kus käiakse saltotehnikat viimistlemas. Ristnas ei ole kohane küsida, kas siin hüpata ka saab, siin hüppavad kõik, sest muudmoodi pole lihtsalt võimalik.

Paradiisirand on peatselt ka lohemeeste paradiis. Puuduvad massid, pole ruumipuudust, ühtlased ja stabiilsed tuuled, mis just lohedele kõige enam sobivad, head turvamise ja päästevõimalused. Kavas on avada kitesurfi kool.

SÕIDU TUULED , LAINED : ristnas kasutavad ka profid mõõteriistu, sest visuaalnepilt on petlik - laine järgi tundub tuul tegelikkusest kõvem ja paljud üritavad algul liiga väikese purjega, lisaks on suurte lainete varjus veel täiendav tuulepuudus.

On perioode kus 6-8 meetrit puhub kaks nädalat järjest ja esineb nädalasi edelatorme, mis üha enam ka soomlasi ja rootslasi kohale meelitavad. OK, 36 m/s on harvem nähtus aga 10 - 18 m/s on küllaltki tavaline, eriti suve teisel poolel, tõustes vahetevahel üle 20 m/s.

Tõelise väärtuse aga annavad kohale lained, mis pole võrreldavad ühegi teise paigaga kogu baltikumi rannikul. Mingi sarnasuse leiab ehk vaid Nidast Leedus, mis on aga sirge rannajoone tõttu üksluine. See, et laine lihtsalt suur on, on vaid osa lõbust, olulisem on see, et alati on võimalik leida koht, kus laine ja tuul on erisuunalised. Mida suurem on erinevus, seda huvitavamad võimalused. Esineb ilmasid kus nad on lausa vastassuunalised, seda muidugi neeme taga, kus laine end kaldasuunaliseks keerab (vt. okeanograafia algtõed), seega põhjakaarte tuultega neeme lõunaküljel ja lõunakaarte tuultega neeme põhjaküljel. Need on tingimused, mida sõidumehed oskavad hinnata.

Lainekõrguse kohta on erinevaid arvamusi, sest mõõdulindiga on neis tingimustes raske majandada. 4 meetrini kasvab läänekaartega kergesti, 6 ja 8 on juba harvemad aga ka 10 meetriseid on kohatud. Umbusklikele teadmiseks, et kõige suuremad lained ei ole mitte kalda all vaid umbes 400 m kaldast eemal, keset lahte, kus 6 - 8 m sügavusel muudavad põhjaprofiili paralleelsed jääaegsed kiviahelikud. Tulemuseks on veepinnal rohkem mäed kui lained, pikkade ligi 150 meetriste vahede ja lauge profiiliga, mis siiski aeg-ajalt ka end koguvad ja murduvad. Et asi selgem oleks, kujuta ette, et sõidad Mustamäe servast tuntud Vanaka nõlvast alla, aga see kõik on vesi, mis selja taga ka murduda võib. Kõigile, kes kalda all on harjunud siblima, soovitan vahelduseks ka mägedesse minna - vahepeal tundub puri küll täiesti tarbetu. Psühholoogiliselt on tegu täieliku eneseületamisega ja adrenaliinipuudust pole karta, eriti kui oled unustanud omakseid hoiatada, millega tegeled ja kuhu kadusid. Sisuliselt on selline sõit päris ohutu, kui kaugus kaldast välja arvata ja endale mingi "backup" kindlustada (sõber või sõbranna kaldal jälgimas jms.).

Laine tekkeks ja kujunemiseks on oluline sellistes avatud kohtades, kui kaua, mis suunast ja kui tugevalt on tuuled puhunud, kui kaua on laine end suutnud koguda ja kui pikalt ja kui suurtest sügavustest see energia tuleb. Esineb olukordi, kus tuul on juba täiesti vaibunud aga laine laksab veel kaks päeva.

Kui kuskil üldse väikeseid purjesid vaja läheb, siis Ristnas. See on koht neile kes alla 10 m/s vette ei lähe ja kelle suurim puri on 5,5 m2. Plaane tehes tasub mõelda 3 m2 peale.

RIGAMISE VÕIMALUS asfalt puudub, alustaimestik on õrn ja hõre. Rannaliiv on veel väga puhas, kuni mõni tanker end siia kanti pole ära kergendanud. Liivas puuduvad klaasikillud ja muud ohtlikud elemendid, eriti veespordikeskuse ees, kus koristatakse kõige intensiivsemalt. Iga tuulega leidub varjulisi kohti kamade rigamiseks ja ka säilitamiseks. Seni võib varustust vabalt looduses hoida, vargusi pole teada ja isegi mahaunustatud asjad on leidnud originaalomaniku.

Veespordikeskus pakub ka luksuslikumaid tingimusi neile, kes seda väärtustada oskavad - restidest puupõrand, magevee dush vooliku otsas kamade pesuks, saun, riietusruum jms. Tavahindadest tehakse surfaritele reeglina allahindlusi päris kergesti.

OHUD 1. Kivid. See pole koht õnne otsimiseks. Kui ei tea, ära trügi, vaid küsi ja konsulteeri, see ei maksa midagi. Päästevest kohustuslik (vähemalt väljumisel siselahest). Kiiver soovitatav vähegi suurema lainega. 2. Laevaliiklus ei häiri sest laevatee on alles silmapiiril, s.t. et ka abi on kaugel kui omapead merele jääda. 3. Turvalisus offshore tingimustes, s.t. enamasti lõunakaartega põhjarannas, kus allatuult on igas suunas mitusada km vaba vett. Sama idakaartega Rootsi suunal. Kohapeal on kogenud ja efektiivne päästeteenistus, kes on võimeline teostama mistahes päästet mistahes tuule ja lainega, v.a. pimedal ajal ja miinuskraadidega. Iseenda turvalisuse huvides on mõistlik võimalikke riske käsitleda enne nende tekkimist. 4. Autoga tolmuteedel kihutamine viib igal aastal mõne külastaja teise ilma! TOITUMINE oma söök ja oma lõke. Lähimad kauplused: Kõrgessaare kauplus, suur ja hea (avatud iga päev 22.00-ni), 33 km Luidja kauplus, väike ja piiratud, ~25 km Autokauplus, esmasp. ja neljap. lähikülades ja teeristil. Kohapealt saab alati kosutavat ja kuuma shokolaadijooki ning päris nõrkenutele võib vedamise korral leiduda mikropizzat. ÖÖBIMINE paradiisirannas leidub majutust laial skaalal. Kohapealsed võimalused: Lahtise taeva all (viimasel ajal väga levinud) Paadi all (suvest 2002 on paat saadaval) Telkides (surfaritel enamasti omad) Päästeparves (20 - 25 kohalisse majutub kuni 5 in. ja selle võib ka vette paigutada, et omas elemendis püsida) Püstkojas (suur või väike, lõkkeasemega või ilma)

Muud lähivõimalused: Puumetsa puhkemaja Kalana jahimaja (Kalana sadamas) Kalana B&B Hirmuste või Kalana külamajutus Pihla talu (11 km) Kaugemad võimalused: www.hiiumaa.ee

KOMMENTAARID Segavat mererohtu peaaegu ei esine ja kui, siis vaid juuli teisest poolest, paiguti ja päris liivapiiril. Põhjus - meri puhastab randa sellises avatud kohas ise ilma kõrvalise abita. Hoovused on nõrgad, v.a. päris kalda all teatud tuultega. Eesti kõige nõudlikum ja kõige ohtlikum surfikoht. Võimete või varustuse ülehindamine võib osutuda saatuslikuks. Päästevesti kandmine ja enda registreerimine veespordikeskuses on "highly reccommended", vähemalt juhul kui lähed vette keskuse esiselt. Sellega kaasnevad ka turvatagatised sõltuvalt kokkuleppest. Keskusest saab alati tasuta juhiseid ja kõikvõimalikku ennetavat abi, et ei tuleks tegeleda päästega, sest päästeteenused rasketes oludes on kulukad. Kui tegu on mingi seltskonnaga võib omavahel turvareeglid kokku leppida stiilis, et lähen nüüd, kavatsen sõita seal ja tulla siis - nii tekib lootus, et sind keegi ka kunagi otsima hakkab, kui miskit viltu läheb ja paremal juhul saad veel samal õhtul sooja sauna. Alternatiiviks on nädal aega merematka purunenud mastiga ja maabumine välismaal.

Veespordikeskuses toimib surfikool, mis tegutseb juba 17 aastat ja on koolitanud üle 2000 surfari. Kasutatakse simulaatoreid ja muid abivahendeid, programmid on efektiivsed ja annavad viimasel ajal ligi 100 %-lisi tulemusi. Algajatele on mõeldud koolituskursus A, edasijõudnutele F1, tulemas on Kite A jne., kõik osalejad saavad ka unikaalse Surf Litsentsi, mis kvalifikatsiooni tuulemeetrites näitab.

Paradiisirannas on tuulepuuduses vaevlevale surfarile pakkuda hulgaliselt alternatiive ja võimalusi erinevateks seiklusteks. Surfaritele kõige lähedasemad on bodyboard (peale tuule vaibumist), skimboard (ideaaltingimused iga lainega), wakeboard ja veesuusad (tuuletu ilmaga), tuubi- või banaanivedu (peaparanduseks). Parim alternatiivtegevus surfaritele vaikse ilmaga on kahtlemata sukeldumine koos koolitusega. Lisaks on võimalused nii jeti kui ATV safariteks jms.

Täpne info alati saadaval kohapeal, kui just jaanuaris ei tule

Lisainfo: www.paap.ee

Autor: Paap Kõlar

Edit - History - Print - Recent Changes - Search
Page last modified on June 27, 2008, at 09:42 AM