Recent Changes - Search:

Surf

PmWiki

Ohutus

Päästevahenditest ja ohutusest

Ohutusreeglid purjelaudurile

  • Võimaluse korral ära surfa üksi
  • Teata alati kellelegi, kuhu ja kui kauaks kavatsed surfama minna. Lepi kokku, et kui sa pole plaanitud ajaks tagasi, tuleks keegi sind otsima
    • Kui tagasi jõuad, siis teata, et oled kaldal. Asjata välja saadetud otsimismeeskonna helikopteri arve on päris valus
  • Ära ülehinda ennast
    • uuri sulle tundmatu surfikoha ohud välja ENNE nendesse sukeldumist
    • ära ole see surfaja, kes on kõige kaugemal merel. Kui avastad, et sinust kaugemal pole enam kedagi, pööra tagasi
    • riietu ilmale sobivalt või pigem natuke soojemalt, kui vajalik. Pikk ujumine või õhtu saabumine pühivad päevase palavuse ruttu meelest.
  • Kontrolli varustuse korrasolekut, asenda kulunud-pragunenud detailid kaldal ENNE nende lõplikku purunemist. Erilist tähelepanu pööra osadele, mille purunemine võib muuta varustuse täiesti kasutamiskõlbmatuks. Kui jala-aas lahti tuleb, saad ikka kaldale parvetada. Aga kui poom masti küljest eemaldub, on juba keerulisem.
    • vaheta narmendavad otsad õigeaegselt (mastijalg, poomi otsad, trapetsiotsad)
    • logisev poom või pragunev mast oleks mõistlik remontida või vahetada enne merele minekut
    • kontrolli mastikinnitust - kummiliigend peab olema pragudeta, lisaks peaks sel olema liigendi purunemise puhuks turvaots või -rihm. Purje ja laua lahkuminek kaugel merel on üsna kurb. Kui nii peaks juhtuma ja sa ei suuda lauda-purje mõne käepärase otsaga kokku siduda, lase puri minna ja jää laua juurde, see vähemalt aitab pinnal püsida
    • kardaanliigendit laua külge kruvides jälgi, et ümmarguse plastmassketta all olev plastmassjubin jääb laua ahtri suunas. See aitab ära hoida kardaani lauast eraldumist.
  • Kasuta asjakohaseid päästevahendeid

Päästevahendid

  • Vestidest on kirjutatud surfikamade all. Mõistlik kasutada, eriti kui sõidad üksi, kaldast kaugel või maatuulega
  • Veekindlas kotis mobiiltelefon on omal kohal, eriti kui sõidad maratoni või muidu pikemat matka.
  • Korralik kalipso on ülioluline, kui midagi peaks juhtuma ja pead kaua ujuma või üksikul laiul abi ootama. Hüpotermia tapab muide veel 27C vees, tõsi, siis alles mõne päevaga.
  • Omaette teema on kaldale jäetud auto ja kama ohutus. Peale kurja koera autos ei ole seni veel häid vahendeid välja mõeldud. Falcki mehitatud valve oleks ehk ka võimalus

Meresõidureeglitest, tõsiselt ja vähem tõsiselt.

Keda huvitab, leiab üsna põhjaliku lingikogu meresõitu puudutavatest seadustest Kipper.ee lehelt

Päris hea lühike ülevaade navigatsioonist leidub Emajõe nupuklubi konspektis

Kõige mõistlikum oleks minna väikelaevajuhi kursustele, saab ühtlasi ka paadijuhi load kätte.

Aga surfajale piisava koguse reegleid püüame ka siia ümber kirjutada.

  • Parema halsi eelisõigus (sõiduõigus) Kui surfates jääb poomil masti poole parem käsi, siis on sul justkui peatee. Kui masti poole jääb vasak käsi, siis pead teed andma. Tee andmine tähendab, et sa ei tohi oma tegevusega sundida paremal halsil liikujat muutma oma kiirust või kurssi. Paremal halsil liikuja ei tohi samas oma kurssi muutes vasakul halsil liikujat ahistada :) Vasakul halsil liikuja ei tohi paremal halsil surfaja närve proovile panna, vaid peab oma kurssi varakult "näitama". Väga mõistlik on mitte proovida vasakul halsil sõites parema halsiga vastutulija eest "läbi lipsata". Õnnetuse korral võib asi lõppeda sellega, et süüdlane maksab kokkupõrke kahjud.
  • Reegel purjelaeval on õigus tavaliselt purjelaua puhul ei kehti. Seega, pole erilist pointi loota, et Hiiumaa praam või LindaLine tiibur sulle teed annab, kuna sina sõidad purje all ja tema masina jõul.
  • Üks huvitav reegel on kohalikel on alati õigus.
  • Päästekulud. Üldine reegel on, et tasuta päästetakse ainult inimelu.
    • Organiseeritud ürituste või võistluste puhul kuulub päästeteenistus, mis osalejate katkiläinud varustuse välja korjab, korraldajate kohustuste hulka.
    • Omaette sõitja aga tegutseb omal vastutusel ning peab arvestama, et päästekulude eest võidakse talle arve esitada. Eriti, kui hätta sattunu soovib, et ka tema varustus kaldale toimetataks. Purjelaua puhul pole probleem nii suur, aga jahtide ja laevade päästmine on päris tõsine äri. Pole sugugi ebatavaline, et merehädaliselt küsitakse esimese asjana: "kas kirjutad garantiikirja alla või jätame su laevukese siia ja toimetame su enda kaldale?"

Muidugi on surfareid, kes on surematud, uppumatud ja kuulikindlad. Nende jaoks eelpool ohutuse kohta kirjutatu ei kehti.

Tõeliselt kõva surfar:

  • ei anna kellelegi teada, kus ja kui kaua ta sõidab, sest see pole kellegi asi
  • kasutab pääste- ja abivahenditest ainult värvilisi šortse ja päikseprille
  • sõidab silmapiirile täpiks ja siis veel 2 x kaugemale
  • triibutab tiiburlaevade faarvaatris ja teeb jibe tankeri nina eest läbi, sest seal on nii vinge laine
  • ...

Purjelaua ja lohe kohtumine

  • ... on üks keeruline teema. Üldiselt peaks kehtima kõik tavalised reeglid, kuid lohe- ja purjelaua-asjade erinevad käigud, erinevad krüssunurgad, loheliinide pikkus ja muud ennenägematud asjad tekitavad palju vaidlusi.
    • Üks selleteemaline arutelu sai alguse Penny postitusest Team Võsa lehel
    • Kõikidele teoreetilistele küsimustele saab vastused eelpool toodud linkidelt, näiteks Emajõe nupuklubi konspektist. Küsimusi tekitab ainult olukordade tõlgendamine.
      • Natuke tervet mõistust, viisakust ja kaassurfaja olukorra mõistmist peaks alati välja aitama.

Lainesõidu reeglid

Sõltumatult kõikvõimalikest tähtsatest reeglitest on juba aastaid kehtinud kirjutamata reeglid lainetes sõiduks. Nii et kes vahel lainetesse satub - lugege läbi ja õppige pähe :-)

10 reeglit lainetes sõiduks

Edit - History - Print - Recent Changes - Search
Page last modified on April 30, 2010, at 11:39 PM